Lühinäidend. Mängida aplombikalt.
Tegelased
PIISKOP,
vanaldane ja õhku täis
TIMUR, okassiga
RIDIKÜL, teatud
tüüpi kott
KOPP, tulvil
inimlikku headust
1. stseen
Piiskop istub rohelise linikuga laual, hiigelsuures salatikausis. Kulunud spordidressis Timur meisterdab tema pähe roost ja raagudest linnupesa.
PIISKOP: Mis see on?
TIMUR: Garniir.
PIISKOP: Mida te
sellega taotlete?
Timur ei vasta.
2. stseen
Linnupesa on valmis.
RIDIKÜL (tormab lavale): Ma olen nii naljakas, issand, ma olen nii naljakas!
TIMUR: Just sind
me ootasime. Istu pessa, hakkad munema!
PIISKOP: Ma
protesteerin.
RIDIKÜL: Muna!
Muna! Muna!
TIMUR:
Kiiga-kaaga, kiiga-kaaga, kiiga-kaaga!
RIDIKÜL:
Kiiga-kaaga, kiiga-kaaga, kiiga-kaaga!
PIISKOP: Isa,
anna mulle jõudu!
Timur toob kusagilt kõrvalt kolmnurkredeli ja asetab Piiskopi kõrvale. Ridikül loperdab redelile.
3. stseen
Ridikül valmistub Piiskopile pähe istuma.
PIISKOP: Ei! Ei! Mu isa paneb teid põlema.
TIMUR: Siga.
RIDIKÜL:
Kiiga-kaaga, kiiga-kaaga, kiiga-kaaga!
Paremalt vurab lavale Kopp, tulvil inimlikku headust. Lööb osavalt Piiskopi pea lõhki.
KOPP: Kui on muna, siis olgu ka seemned.
TIMUR JA RIDIKÜL:
Aitäh, aitäh, aitäh!
KOPP: Kõik
inimkonna hüvanguks, väikeste lihtsate inimeste nimel. Ma tean, see on suur
ülesanne, ning ma olen selle täitmiseks valmis.
TIMUR JA RIDIKÜL:
Hurraa!
4. stseen
Lava veikleb punases valguses. Toss ja põlemise hääled.
KOPP: Vurra-vurra! Kus on vesi?
Timur kannab lavale Ridiküli, ühendab voolikuga, pritsib.
KOPP: Kõik ühise hüve nimel!
5. stseen
Lava on tühi. Lava keskel tahmunud hunnik, millest võib ära tunda laua ja salatikausi söestunud Piiskopiga. Pärast painavat vaikust vallanduvad kuhjast valged tuvid.
LÕPP