Roopealne maa

Lühinäidend. Mängida aplombikalt.

Tegelased

PIISKOP, vanaldane ja õhku täis

TIMUR, okassiga

RIDIKÜL, teatud tüüpi kott

KOPP, tulvil inimlikku headust

1. stseen

Piiskop istub rohelise linikuga laual, hiigelsuures salatikausis. Kulunud spordidressis Timur meisterdab tema pähe roost ja raagudest linnupesa.

PIISKOP: Mis see on?

TIMUR: Garniir.

PIISKOP: Mida te sellega taotlete?

Timur ei vasta.

 

2. stseen

Linnupesa on valmis.

RIDIKÜL (tormab lavale): Ma olen nii naljakas, issand, ma olen nii naljakas!

TIMUR: Just sind me ootasime. Istu pessa, hakkad munema!

PIISKOP: Ma protesteerin.

RIDIKÜL: Muna! Muna! Muna!

TIMUR: Kiiga-kaaga, kiiga-kaaga, kiiga-kaaga!

RIDIKÜL: Kiiga-kaaga, kiiga-kaaga, kiiga-kaaga!

PIISKOP: Isa, anna mulle jõudu!

Timur toob kusagilt kõrvalt kolmnurkredeli ja asetab Piiskopi kõrvale. Ridikül loperdab redelile.

 

3. stseen

Ridikül valmistub Piiskopile pähe istuma.

PIISKOP: Ei! Ei! Mu isa paneb teid põlema.

TIMUR: Siga.

RIDIKÜL: Kiiga-kaaga, kiiga-kaaga, kiiga-kaaga!

Paremalt vurab lavale Kopp, tulvil inimlikku headust. Lööb osavalt Piiskopi pea lõhki.

KOPP: Kui on muna, siis olgu ka seemned.

TIMUR JA RIDIKÜL: Aitäh, aitäh, aitäh!

KOPP: Kõik inimkonna hüvanguks, väikeste lihtsate inimeste nimel. Ma tean, see on suur ülesanne, ning ma olen selle täitmiseks valmis.

TIMUR JA RIDIKÜL: Hurraa!

4. stseen

Lava veikleb punases valguses. Toss ja põlemise hääled.

KOPP: Vurra-vurra! Kus on vesi?

Timur kannab lavale Ridiküli, ühendab voolikuga, pritsib.

KOPP: Kõik ühise hüve nimel!

 

5. stseen

Lava on tühi. Lava keskel tahmunud hunnik, millest võib ära tunda laua ja salatikausi söestunud Piiskopiga. Pärast painavat vaikust vallanduvad kuhjast valged tuvid.

 

LÕPP

Perekondlik arutelu

Sketš ühes vaatuses mitmele näitlejale, võib ka ühele.

A: Ausalt öeldes võiks meil olla küll.

B: Mis asi?

A: Uudra tondur.

(B hakkab laperdama).

C, D, E (läbisegi): Gõgõõ! Gõgõõ! Tahame rõõklit.

A: Kui te õhtuni ilusti kuperdate, võin härra Rupskilt natuke tellida.

B: Mida?

A: Rõõklit.

B: Issand küll, kas sa üldse enam ei vastuta oma tegude eest? Vaata nende hambaid.

C: Gõgõõ! Gõgõõ!

D, E: Palun! Palun! Palun!

A: Piimahambad. Varsti kasvavad uued. Kuidas siis jääb?

B: Millega veel?

A: Uudra tonduriga.

(B haarab kööginoa).

LÕPP

Platsil eskalaatorite ees

Sketš ühes vaatuses kahele näitlejale, üksi mitte esitada. Soovitavalt statistid ja koor. Tegelased PEETRUS ja ÄSJASURNU.

Linnaväljak. Palju inimesi, üksainus pääsla. Eskalaatorid üles ja alla.

(Peetrus ulatab paberilehe.)

ÄSJASURNU: Mis see on?

PEETRUS: Tagasisideankeet.

LÕPP

Logistika

 Sketš ühes vaatuses kahele näitlejale, võib ka ühele.

TRANSAMEES: Inimesed võiksid ometi ära otsustada, kus on asjade koht. Minu meelest ei muutuks midagi, kui asjad oleksid seal, kus need olid.

KLIENT: Eks jah. Vist.

TRANSAMEES: Aga öelge mulle, mis muutub nende raamatute olemuses, kui ma need asukohta vahetavad?

KLIENT: Tõepoolest, midagi ei muutu.

TRANSAMEES: Analüüsigem ratsionaalselt. Vaadake, kui suur auto! Milline teljevahe. Riskid liikluses. Kütusekulu. Mõju elusloodusele.

KLIENT: Kuule, aga las nad siis jääda. Las olla.

TRANSAMEES: Mida?

KLIENT: Et las need raamatud jäävad siia.

TRANSAMEES: Vedu on ju tellitud.

KLIENT: Kas kuidagi tühistada ei saa?

TRANSAMEES: Mina ei tea midagi. Mul on dispetšerilt korraldus kaup peale võtta.

KLIENT: Aga kas nii saab, et võtate peale ja laete kohe maha?

TRANSAMEES: Pöörduge dispetšeri poole. Mina ei otsusta midagi.

KLIENT: Selge.

TRANSAMEES: Midagi pole siin selget. See pole teile Wittgenstein, see on logistika.

LÕPP

Salat

Sketš ühes vaatuses kahele näitlejale, võib ka ühele.

A ja B lõikavad salatit vanaema juubeliks.

A: Kuule, sa lõikasid sõrme.

B: Ei lõiganud. (Varjab kätt).

A: Miks kartulid verised on?

B: Ei ole.

A: Mis see siis on?

B: Ketšup. ma panin natuke ketšupit.

A: Ketšupit vanaema salatisse? Lolliks oled läinud?

B: Millised vananenud stambid! Püüa olla avatud, mõtle nagu maailmakodanik.

A: Ma olengi avatud. Lõppude lõpuks elasin ma viis aastat välismaal.

B: Elasid välismaal, aga jäid provintslaseks. (Krimpsutab nägu).

A: Kuule, sul tilgub ju käsi verd.

B: Ei tilgu. Ega ma mingi sinu moodi kobakäpp ole, vaata, millised su kurgid on. Mis sa neid

üldse lõikad, kas jämedamalt ei oska? Pane kohe tervenisti sisse.

A: Tõesti, lolliks oled läinud?

B: Sa solvad mind! See, et ma pooldan avatud ühiskonda, ei anna õigust mind solvata.

A: Mis mõttes solvata, ma ütlesin, et su käsi jookseb verd. Tahad, otsime sidet?

B: Mul pole midagi viga. (Lõikab endal käe otsast).

LÕPP