Saturday, 1 February 2020

Jõeäärsed tapatalgud

Vaata, nurgas rahvakunstnik
segab suus kokteili.
Pepsit Coca-Colaga.
Teised joovad veini.

Kell on võrdlemisi palju,
pilk on süütu, looriga.
Naljakas ei ole, siiski
õhtu imet sooritab.

Švipsis neiud saavad naisteks,
kõigil tarvis tantsida,
kõigile on elult vaja
üllatusi santida.

Saba lühem olla võiks ja
peldik värskelt kasitud.
Vanaema surres oli
elamisest väsinud.

Anoreksia, askeetlus –
terve ilm on häiritud.
Nälgind vaimus tõuseb veetlus,
kui beljaš on näritud.

Kuidas tunda ära, millist
unistust peab teostama?
Tühisus on liiga mõnus,
kipub elu reostama.

Kuidas teha nii, et iga
hetk võiks olla pühalik?
Vaid sandaalid jalas valgel
väljal seista üha siis,

kui on vaikind viimne tehas,
ajalugu lõppenud.
Kuidas elus nõnda teha,
et näeks surmas sõpra uut?

Midagi sa ära karda,
koidab lõpu hakatus.
Seal, kus jõgi tasa voolab,
ees on tapatalgud ju.


No comments:

Post a comment