Vabadus on pinge,
millel puudub ots.
Ühendatud hinged,
minemise trots.
Vabadus on tuuled
kuivas männikus.
Luuletused, mille
sisu pole mängitud.
Vabadus on raske
koorem orjale.
Karske kuu ja
seened, mida korjame.
Vabadus on pinge,
mis mind äratab.
Ammumaetud kont –
nii mõnus järada.
Vabadus on koer,
kes haukab peremeest.
Toekas tuksumine vana
vere sees.
Vabadus on vaikus
pärast lahingut.
Mati Unt, kes
hülgab Vaino Vahingu.
Vabadust ei müüda
kaubamajades.
Närvides peab
maksma teda vajades.
Vabadus on sügis,
mida pärgab kuld.
Vihmaussi
teekond, mõnus kerge muld.
Vabadus on piisad
isa otsmikul –
leidis oma rahu
surnukülmikus.
Vabadus on lumi
kümnemeetrine.
Kutse Toompea
keldrist läheb eetrisse.
Vabaduse poole
tungleb inimhulk –
ühest ainsast
lausest leides üha tuld.
Vabadus on hunt,
kes iseennast sööb.
Vabadus on
võistlus, osavnäpp-massöör.
Vabaduse poole
roomab igaüks,
kes on võtnud
kanda elu veresüü.
Vabadus on valu,
loodud lootusest.
Lapsepõlve lumi
nääriootuses.
Vabadus on kauge
võõras täheke,
mille poole
ükskord ära läheme.
No comments:
Post a comment