Vabadus

Vabadus on pinge, millel puudub ots.

Ühendatud hinged, minemise trots.

Vabadus on tuuled kuivas männikus.

Luuletused, mille sisu pole mängitud.

Vabadus on raske koorem orjale.

Karske kuu ja seened, mida korjame.

Vabadus on pinge, mis mind äratab.

Ammumaetud kont – nii mõnus järada.

Vabadus on koer, kes haukab peremeest.

Toekas tuksumine vana vere sees.

Vabadus on vaikus pärast lahingut.

Mati Unt, kes hülgab Vaino Vahingu.

Vabadust ei müüda kaubamajades.

Närvides peab maksma teda vajades.

Vabadus on sügis, mida pärgab kuld.

Vihmaussi teekond, mõnus kerge muld.

Vabadus on piisad isa otsmikul –

leidis oma rahu surnukülmikus.

Vabadus on lumi kümnemeetrine.

Kutse Toompea keldrist läheb eetrisse.

Vabaduse poole tungleb inimhulk –

ühest ainsast lausest leides üha tuld.

Vabadus on hunt, kes iseennast sööb.

Vabadus on võistlus, osavnäpp-massöör.

Vabaduse poole roomab igaüks,

kes on võtnud kanda elu veresüü.

Vabadus on valu, loodud lootusest.

Lapsepõlve lumi nääriootuses.

Vabadus on kauge võõras täheke,

mille poole ükskord ära läheme.