Sa ulata mul kuu,
kus kurbus elab sees.
Pean vaatama vist
enesele silma.
See pilt on
loomutruu ja minu moodi mees
on jätnud ennast
kindlast kodust ilma.
Sa ulata mul
täht, las valgustab mu teed,
sest kustuvad
kõik põletatud sillad.
See pilt on ette
näht, kuid ikka loodame,
et varemeist saab
uude ellu minna.
Mil taipab
inimkond, et kuu on kõigest kuu
ja üksik täht ei
valgustagi jalgu?
Et pomm on
kõigest pomm ja randmed lõigutud
ei ole mitte
millelegi algus?
Kuis öelda
tütrele, võib kurbus olla suur
ja hiirekarva
minna juuksesalgud?
Kui tähed
küütleme ja kasvab me kultuur.
Sai nähtud kuu,
las tulla päevavalgus.
No comments:
Post a comment