Wednesday, 18 December 2019

Lumi


Siis ma vaatasin välja –
sisse hingasin lund.
Lumi. Ikkagi nälga
tundsin saamata und.

Mees, kes polnudki meheks
kasvada osanud veel.
Keegi siin hulluse keskel.
Rakkude võõras keel.

Hirmusegune selgus.
Vaatasin võõrana mind.
See polnud minu elu.
See polnud minu linn.

Teki all hõõrusin käsi –
möödunu külmus, et võiks
sellest mõtelda hästi,
jõuab kui kohale kõik.

No comments:

Post a comment