Suvetuul

Suvetuul,

mida sa inimestest räägid?

Madalate mändide lõhna

miks kannad üle haudade?

Kes peab sinu sõnu kuulma

kui müüridest niriseb savi?

Iga piisk vihma

on kellegi uppunud mõte.

Suvetuul,

sinus on talvede kargust.

Keegi, kes arvas, et kardab,

julges kõikides rohkem,

Keegi vajutas päästikut

ja keegi läks hommikul poodi.

Õlut ei ole, aga on viina.

Iga piisk

on kellegi uppunud mõte.

Tee nagu valguse jõgi.

Nad lähevad koju kui kalad.

Sellest naisest sai säinas.

Tollest mehest sai latikas.

Kallaste kiriku kellad

rääkisid valjusti,

aga ei reetnud,

mida sa mõtlesid,

suvetuul.

Kui vankriga tagasi tuldi -

tallu, millest said kivid,

mille vahele kasvasid vaarikad -

tee nagu valguse jõgi

juhtis kõik kuhugi ära.