Suvetuul,
mida
sa inimestest räägid?
Madalate
mändide lõhna
miks
kannad üle haudade?
Kes
peab sinu sõnu kuulma
kui
müüridest niriseb savi?
Iga
piisk vihma
on
kellegi uppunud mõte.
Suvetuul,
sinus
on talvede kargust.
Keegi,
kes arvas, et kardab,
julges
kõikides rohkem,
Keegi
vajutas päästikut
ja
keegi läks hommikul poodi.
Õlut
ei ole, aga on viina.
Iga
piisk
on
kellegi uppunud mõte.
Tee
nagu valguse jõgi.
Nad
lähevad koju kui kalad.
Sellest
naisest sai säinas.
Tollest
mehest sai latikas.
Kallaste
kiriku kellad
rääkisid
valjusti,
aga
ei reetnud,
mida
sa mõtlesid,
suvetuul.
Kui
vankriga tagasi tuldi -
tallu,
millest said kivid,
mille
vahele kasvasid vaarikad -
tee
nagu valguse jõgi
juhtis kõik kuhugi ära.
No comments:
Post a Comment