hoiatus

uus aeg juba koputas uksed jäid kinni
vatijopede kopitus uimastas meid

järjekindlalt kui kuu käime tuttavat rada
diivan külmik ja diivan ja peldik ja diivan

satelliidid on kikkis neist voolab me ajju
vaimunõtruse sooja ja turvalist seemet

metsast kuuleme hääli mis tõotavad kadu
linnatänavaid täidavad hoiatusmärgid

etteheide on tuvide pilgu taga
poest ostan saia kuid pargis ei istu

selle sajandi suurmehed imbuvad puude sisse
kui korjan seeni siis näen nende käsi

aju väsinud kuid tunnen tugev on saba
saarepuust saab minule tõeline kodu

uus aeg juba koputab uksed on valla
toad on tühjad ja tuvid on teinud pesa

oksalt oksale hüppame lollakalt naerdes
põhjakaares on kuma seal põlevad kivid

soe tuul paneb kasvama palmide seemned
aastatuhandeid varjas neid lõuna-eesti

metsast kuuleme hääli see on meie kaja
järjekindlalt käib kuu oma tuttavat rada