Monday, 8 December 2014

Ärkamine

"Mida te teete?" nõuab eksalteeritud naabrimutt.
"Ma magan. Magasin," ütleb X.
"Või magasite! Magasite! Mis õigusega?" Muti hääl kriiksub, kogub pinget.
"No magasin. Uni oli."
"Kogu aeg on teile uni või? Ah? Kell on kolm päeval, aga teie olete kodus, ei kosta sammugi, raadiot te ka ei kuula – ja arvate, et võitegi lihtsalt magada? Niiviisi magategi?"
"Nojah. Ma olin ju unine ja..." püüab X õigustada.
"Või teie olite unine! Keset päeva! Te elata meie juures juba poolteist aastat, korter on teile antnud, aga päevad läbi – lihtsalt magate! Saaksin veel aru, et jooksite, pohmelliga magaksite, lärmi teeksite, aga ei – vaikselt, nagu hiir, ma ütlen, plaanite midagi ja muudkui magate! Mis õigusega, ma küsisin teilt?"
"Kuulge, saate aru, ma olen vabakutseline," selgitab X.
"Vabakutseline! Vabakutseline! Kas teil paber selle kohta on? Kes võimaldas?"
X ei vasta midagi, vaid pühib rähmaseid silmi. Mutt jaurab edasi. Äkitselt tunneb X, et on viimaks ometi ärkvel. Ebamäärane tuimus on kadunud. Maailm ei ole enam vatine. Veri liigub ja tal on kange kusehäda.
"Vabandage mind," ütleb ta mutile, tõmbab ukse pauguga kinni ja tormab peldikusse.

Järgmise paari päeva jooksul ei maga X silmatäitki. Ta kuulab valjusti klassikalist muusikat ja viskandab meeleheitliku kiirusega krokiisid, kandes väärikale Saksa vatmanile mitme aastaga kogunenud ideed. Plaate leiab ta raamatute ja paberite vahelt ainult kaks - Šostakivitš Moskva Filharmoonia ning Chopin Rumeenia kammeransambli esituses.

Thursday, 13 November 2014

täiskuu kukk ja tissid

on täiskuu
ja ma kirjutan luuletust
hea veel ei kirjuta
arvamuslugu
või lugejakirja
see on veel hullem
selle eest ei maksta üldse

luuletus teeb mind sisemiselt rikkaks
kiredes koinides
jooksen mööda hoovi

suren lehma jala all
vana emise lõugade vahel

aga mu luuletus on nagu muna
mis tõuseb vaevavetes pinnale
kontserdil tüdrukud paljastavad rinna
kartmatult trügivad lavale

aga lava peal tuntud muusik
on alustanud joodiku siidpehmet rada
näha pole midagi
aga tema maks
kaalub rohkem kui aju

ja ta laulab minu surematut teksti
täiskuust kukest ja tissidest

Thursday, 30 October 2014

Kuidas peab elama

Vahur Afanasjev on teadaolevalt ainus eesti kirjanik, keda on hammustanud krokodill (kaiman?). Ta on töötanud ajakirjaniku, meediaanalüütiku, loovkirjutaja, reklaamiagentuuri loovjuhi ja suhtekorraldajana, koguni euroametnikuna. Ta on avaldanud luulet, jutustusi ja romaane, kirjutanud laulusõnu ja muusikat - elektropungist kantrini. Vahuri uus luulekogu "Kuidas peab elama" on senini tema kõige rihitum, kõige teravama hamba ja kõige suurema suuga. See hammustab kui krokodill (või oli see kaiman?).

Asko Künnap, kujundaja ja väljaandja

http://www.apollo.ee/kuidas-peab-elama.html

Toimetas: Kajar Pruul (kõige kõvem toimetaja Eestis)


Monday, 27 October 2014

Monday, 15 September 2014

kaur ja tuttpütt

kaur sukeldus maa järgi
aga tuttpütt pahandas
kesse hakkab enne värsket maad
võtma kui eelmise sünnipäeva salat
on külmkapist ära söödud

kaur tuli pinnale
sülitas maa välja
natuke jäi keele taha
hakkas paisuma
nõnda tekkisid saared

nojah mõned siin võtavad
nii palju kui suhu mahub
kuidas sa sellise külla kutsud
mõtles tuttpütt
hapu ja libe kartulisalat
suurivaevu suuveeres

kaur
kaur
kaur
ütles vanamees
väärikas lind nüüd on meil maa
kohe teen tule üles
ja söön su ära

mõni ei saa kohe
muidu kui peab silma paistma
igal matusel kadunuke
igal praasnikul pearoog
mõtles vääritu tuttpütt

Thursday, 28 August 2014

Suvetuul

Suvetuul,

mida sa inimestest räägid?

Madalate mändide lõhna
miks kannad üle haudade?

Kes peab sinu sõnu kuulma
kui müüridest niriseb savi?

Iga piisk vihma
on kellegi uppunud mõte.

Suvetuul,
sinus on talvede kargust.

Keegi, kes arvas, et kardab,
julges kõikides rohkem,

Keegi vajutas päästikut
ja keegi läks hommikul poodi.

Õlut ei ole, aga on viina.
Iga piisk
on kellegi uppunud mõte.

Tee nagu valguse jõgi.
Nad lähevad koju kui kalad.

Sellest naisest sai säinas.
Tollest mehest sai latikas.

Kallaste kiriku kellad
rääkisid valjusti,
aga ei reetnud,

mida sa mõtlesid,
suvetuul.

Kui vankriga tagasi tuldi -
tallu, millest said kivid,
mille vahele kasvasid vaarikad -

tee nagu valguse jõgi
juhtis kõik kuhugi ära.

Tuesday, 29 July 2014

sõda

mida üldse peaks tegema
paar kuud enne sõda

viskama paar pitsi handsat
või segama peene kokteili

kolmkümmend kilo tatart
või hanemaksa ja kalamarja

vaatama telekast naljakaid filme
või nutma maailma pärast

mida üldse peaks tegema
paar kuud enne sõda

lapse või laskma kõhule
või ennast üldse kastreerima

müüma kodu võileivahinnaga
niikuinii jääb hunnik paneele

ostma pileti kaugele
põlema lennukirusudes

mida peaks üldse tegema
paar tundi enne sõda

varuma pudelivett
röövima kullapoodi

tegema mitte midagi
lootma et läheb üle

paremad päevad on ees

Friday, 18 July 2014

Triikraud

Lapsest saati oli Viljarit saatnud edu, aga miski polnud enam endine. Sõbrad, kes olid aastaid elanud ebamääraselt, tallanud tuult ja jahtinud uusi võimalusi, jõudmata naistki võtta ja lapsi teha, olid tasapidi otsa peale saanud. Kellel kortermaja projekt elitaarses kõdurajoonis, kellel kõrgepalgaline tõlketöö Luksemburgis, mõnel lühikese ajaga juba uus ja noorem nainegi võetud.

 Viljaril oli majalaen, kaks tüütut last ja koer. Naisest ei tahtnud ta mõteldagi, kuid olemas oli toogi. Ja mitte vähe ei olnud Viljaril naist. Iga aasta aina rohkem. Firmapeo järel kolleegide linna peale sattudes unistas Viljar, et võtab mõne tüdruku tantsima, hullutab toda, röövib suudluse ja kaob rahuldatuna öhe. Ei enamat. Kuid tüdrukud ei vaadanud, ükskõik mitu jooki ta alla kallas.

 Neid kurbi mõtteid mõlgutades triikis ta särki. Oli kaunis sügishommik, roomikujälgedega savimaal, mis uuselamuid ümbritses, veiklesid päikesekiired ööjahedusest sündinud hallal.

 Aitab, nüüd aitab, mõtles Viljar. Ta teadis väga hästi, et tüdrukute saamiseks peavad pakatama põu, kus on rahakott, ja kube, kus on kõik muu, mis teeb mehest mehe. Kube peab olema raudne.

 Ta lasi rihma lõdvaks, tõmbas püksiluku lahti ja alukad alla ning torkas triikraua endale püksi.

 “Aaa! Aaa! I’m so hot! Ma olen nii kuum!” röökis ta täiest kõrist ja tormas toas ringi.

Kui lapsed koolis koju jõudsid, oli Rambo - nii kutsuti perekonna koera - juba hakanud laipa näkitsema.

Tuesday, 27 May 2014

Sinine




Noored võivad, saavad, teevad! Noorus on ilus aeg!

Thursday, 15 May 2014

Voorproef



Uitstekende muziek, poëzie van premium kwaliteit! Dank je, Serge! / Saime postiga raamatu ja plaadi (vt http://dichtersdansenniet.eu/). Üks lugu samalt bändilt on "Lutsuvate kivide" plaadilgi (http://lutsuvadkivid.wordpress.com/)



Wednesday, 7 May 2014

"emajõe sees" live

aastaajad

puud alustavad
sügise värviga
kollakasroheliselt

inimesed alustavad lapsena
õige hädiselt

varsti läheme
kõik täiesti lehte

nuusutan enda õisi
nendes on juba täidlust

aga viljad on ees

Sunday, 27 April 2014

emajõe sees


emajõe sees
on teine emajõgi
välisest suurem
ja voolab teisiti

eirates gravitatsiooni
ja kallaste muistset joonist
voolab sisemine emajõgi
üles

sisemise emajõe kalad
ei malda oodata
kuni neid püütakse

sisemise emajõe kalamehed
on pooliti kalad
pooliti mehed

sisemise emajõe kivid
tossavad nagu lõkked

mülleri sass ja oskar luts
pooliti kalad
pooliti mehed
püüavad sisemisel emajõel
kalade eest ära joosta

aruküla koobastes
sünnib universum

Monday, 7 April 2014

kaur ja tuttpütt

kaur sukeldus maa järgi
aga tuttpütt pahandas
kesse hakkab enne värsket maad
võtma kui eelmise sünnipäeva salat
on külmkapist ära söödud

kaur tuli pinnale
sülitas maa välja
natuke jäi keele taha
hakkas paisuma
nõnda tekkisid saared

nojah mõned siin võtavad
nii palju kui suhu mahub
kuidas sa sellise külla kutsud
mõtles tuttpütt
hapu ja libe kartulisalat
suurivaevu suuveeres

kaur
kaur
kaur
ütles vanamees
väärikas lind nüüd on meil maa
kohe teen tule üles
ja söön su ära

mõni ei saa kohe
muidu kui peab silma paistma
igal matusel kadunuke
igal praasnikul pearoog

mõtles vääritu tuttpütt

Saturday, 5 April 2014

muld

vanamuti maja
kuuse juure all
halb energia

lõigati kasvajat
varastati organ
nüüd pean persega mõtlema

inglid tulevad kesapõllule
päeva esimene ohe
puna tõuseb taeva palgeile

kuused ajavad
siirdeid

keegi ei tunne
kuidas muld valutab

Thursday, 13 March 2014

eesti loodus

tellisin ajakirja
eesti loodus
et näha keda võiks
veel ära süüa

vastu sügist mul kadus lootus
et õnnestub ennast
roospunaselt
risti lüüa

sirvitud päevade ajakiri
kandis su põskede jälgi

kallis naine
su täitmatu maitse

uriseb minus kui kährik

Tuesday, 4 March 2014

Statement

Sorry, I thought it's a poetry blog, but can't help posting this once on politics.

Somehow "USA and Afghanistan" gets immediately mixed to Ukrainian issues. What about "Russia and Chechen war"? Dear Western commies, it's time to realise that modern Russian is NOT a socialist paradise. It's a capitalist-darwinist state, make money of die environment. If there's a socialist paradise anywhere, then it's in Western Europe. So actually, all commies should be pro EU!

Being a socialist is OK:) I was just reading the comments on Guardian web page - dominantly red haze, fuelled by the idea that one should oppose one's Western government in any issue. Would take aliens with laser guns to convince some people that West, especially USA is at least sometimes right.

Wednesday, 26 February 2014

kelder vett täis

tark mees laseb keldri vett täis
ja ujub seal paaristõmmetega

kunstnik sööb pliiatsi lõpuni
ma ostan talle tumeda porteri
ja mõtlen

et kas ta saab veel kellekski
või olen juba mina keegi teine
kelleks ma ei tahtnud saada

mõned mu sõbrad on tugevad
ninasõõrmeis toore liha lõhn
lillevanik ümber riista
teevad inimesest naise

too maja seal on müügis
koos keldritäie leige veega

mu isamaa on minu arm
siuh üle veenide
tõde mitte tegu

kui tahad ennast tappa
lõika piki kätt
või lase kelder vett täis

ja uju loojangu poole

Tuesday, 25 February 2014

Luulelahing

Mari Peegli kirjutatud saatetutvustus "Luulelahingus jäädakse ellu".
Foto: Eero Vabamägi
Aitäh asjaosalistele! Eriti vinge fotograafitöö - ma ei ole eluski nii peenike ja seksikas olnud.

Pueriilne


Berk Vaher arvustas "Eesti Vaaraod":
http://www.looming.ee/2014/02/on-veel-valutamist/

Õppisin uue sõna "pueriilne". Tegelikult tähendab see lapsikut:) Arvustaja on õigesti ära näinud, et tekstid on kohati visandlikud - ma ei ole seni tahtnud asju üle käia ja pikalt viimistleda, siis läheb esimene emotsioon kaduma, aga eks teisest otsast on see miinus. Kui midagi imestan, siis et mu vahepealsete tekstide rütmi ei märgata - endal on kirjutades üsna selge arenguga rütmid sees, umbes nagu Akvarium, Kino ja Rahmaninov moodustaksid supergrupi.

quo vadis

kuhu olete piibelehed teel
kuhu olete karikakrad teel
kuhu olete võõrasemad teel
me läheme õitsema

kuhu olete kirsipuud kõik teel
kuhu olete paplid pärnad teel
kuhu olete sookailud teel
me läheme õitsema

kuhu olete sinivetikad teel
kuhu olete koolitüdrukud teel
kuhu olete firmaloojad teel
me läheme õitsema

kuhu olete kinnisvarahinnad teel
kuhu olete tööleminejad teel
kuhu olete armunud paarid teel
me läheme õitsema

kuhu olete sõnajalad teel
me läheme õitsema
no küll me läheme õitsema
ükskord läheme õitsema
ja kui ei lähe ka
nii meeldib mõtelda

Sunday, 16 February 2014

hoiatus

uus aeg juba koputas uksed jäid kinni
vatijopede kopitus uimastas meid

järjekindlalt kui kuu käime tuttavat rada
diivan külmik ja diivan ja peldik ja diivan

satelliidid on kikkis neist voolab me ajju
vaimunõtruse sooja ja turvalist seemet

metsast kuuleme hääli mis tõotavad kadu
linnatänavaid täidavad hoiatusmärgid

etteheide on tuvide pilgu taga
poest ostan saia kuid pargis ei istu

selle sajandi suurmehed imbuvad puude sisse
kui korjan seeni siis näen nende käsi

aju väsinud kuid tunnen tugev on saba
saarepuust saab minule tõeline kodu

uus aeg juba koputab uksed on valla
toad on tühjad ja tuvid on teinud pesa

oksalt oksale hüppame lollakalt naerdes
põhjakaares on kuma seal põlevad kivid

soe tuul paneb kasvama palmide seemned
aastatuhandeid varjas neid lõuna-eesti

metsast kuuleme hääli see on meie kaja
järjekindlalt käib kuu oma tuttavat rada

Thursday, 9 January 2014

karu

tal oli välismaa sõprade ees piinlik
et meil on metsas karud
üks küsis
kas nad saavad palka
mis ma oskasin vastata

laske need loomad maha
mul täiesti pohhui

oli väga huvitav festival
vanas talus metsade vahel
aga seal ei olnud isegi tualetti
pidi käima väikeses
puust majas
rääkis mu hollandi sõber

laske need loomad maha
mul täiesti pohhui

läksin brüsselis peaaegu hulluks
murdsin inimesi nagu karu
karud pidid eelistama emaseid
rääkis mu ema
kartis metsa minna

laske need loomad maha
mul täiesti pohhui

lõpuks sain aru
pean metsa minema
karusõnnikut on tarvis näha
läbiseedimata jõhvikaid
lumevaeses jaanuaris

laske need linnad õhku
mul täiesti pohhui